Kontakt
+372 654 4525
E btb@btb.ee
Tallinna kontor
Tornimäe tn 5, Tallinn 10145
Vaata asukohta kaardilt
Tartu kontor
Sõbra 12-4, Tartu 50107
Vaata asukohta kaardilt
Võta ühendust

Artiklid ja uudised auditi, nõustamise ning raamatupidamise teemadel

Ülevaade audiitortegevuse turul toimuvast

Detsember 2009, Kaido Vetevoog
 
Audiitortegevuse turul on toimumas olulised muudatused. Ühelt poolt on majanduslangus sundinud ettevõtteid otsima võimalusi kulude kokkuhoiuks, sh audiitorteenuse maksumuse vähendamiseks, teiselt poolt seab uus audiitortegevuse seadus vandeaudiitoritele uued väljakutsed.
 
Audiitortegevuses on minu arvates kaks näitajat, mis iseloomustavad audiitorbürood kõige paremini ja mille järgi saab neid grupeerida: tulu audiitortegevusest ja vandeaudiitorite arv.

Tulu jagunemine kümne suurima audiitorbüroo vahel

Audiitortegevuse turu analüüsi aluseks võtsin kümne suurema audiitorbüroo 2006.–2008. majandusaasta aruannete näitajad. Kuigi audiitorbüroosid on praeguseks juba üle 70, siis väiksemaid audiitorbüroosid ei ole võrdlusesse kaasatud, sest analüüsi tulemusi mõjutavad nad vähe. Äripäeva audiitorite TOP-i ei saanud analüüsi tegemisel alusena kasutada, sest Äripäev audiitorbüroode pingerida koostades ei süvene kahjuks võrreldavate näitajate sisusse. Esiteks, müügitulu võrdluses on Äripäeva tabelites pandud kõrvuti ettevõtte konsolideeritud müügitulu näitajad (mis sisaldavad näiteks Leedu tütarettevõtte müügitulu) teise ettevõtte konsolideerimata näitajatega. Teiseks, mõned audiitorbürood hoiavad nõustamist või raamatupidamisteenust audiitortegevusest eraldi äriühingus, samal ajal kui teistel audiitorbüroodel on nõustamine ja raamatupidamisteenus audiitortegevusega samas äriühingus. Seetõttu lihtsalt kasumiaruandes müügitulu kõrvutades võrdleb Äripäev minu arvates täiesti võrreldamatuid näitajaid.
 
Audiitorteenuste müügitulu järgi jaguneb turg kümne suurema audiitorbüroo vahel järgmiselt: 
  • kolm suurt ettevõtet (PWC, KPMG ja EY), kokku 66 protsenti tuludest;
  • kaks suuremat keskmise suurusega ettevõtet (Rimess ja Deloitte), kokku 22 protsenti tuludest;
  • viis väiksemat keskmise suurusega ettevõtet (BDO, HLB, PKF, ELSS, KMRA), kokku 12 protsenti tuludest.
Kolme aasta jooksul ei ole turuosa suuruses gruppide vahel märkimisväärseid muutusi toimunud ja audiitortegevuse turumaht on kasvanud aastatel 2006–2008 ligikaudu 20–30 protsenti aastas (vt tabel 1). Juuni 2009 Accountancy Magazine’i andmetel toimus säärane (20–30%) kasv ka mujal maailmas. Samas on, erinevalt Eestist, maailmas eristunud suur nelik (inglise keeles BIG 4), kelle müügitulu moodustab 88 protsenti suurima 10 audiitorbüroode võrgustiku tuludest. Riigiti võib turu jaotus mõnevõrra erineda (nt Soomes valitseb turgu suur kolmik, kes võtab 80 protsenti TOP 10 audiitorbüroo tuludest), kuid üldine turu jagunemine on Eestiga sarnane.
 
Aasta Tulu (mln krooni)
2006 189
2007 244
2008 270
Tabel 1. Kümne suurema audiitorfirma kogutulud audiitorteenustest
 

Vandeaudiitorite arv audiitorbüroodes

 
Eestis tegutseb ligikaudu 360 vandeaudiitorit. Nendest 40 protsenti tegutseb audiitorbüroos ja ülejäänud 60 protsenti vandeaudiitoritest tegutseb üksinda. Audiitorbüroodes tegutsevatest vandeaudiitoritest omakorda 60 protsenti töötab 10 suurimas audiitorbüroos (kõigil üle 4 vandeaudiitori, kahel suuremal peaaegu 20 vandeaudiitorit) ja ülejäänud 30 protsenti töötab ühemehefirmana. Müügitulu järgi töötab kolmes suurimas audiitorühingus ka kõige suurem arv vandeaudiitoreid. Samas erinevad nad audiitorite arvu poolest järgnevatest keskmise suurusega audiitorbüroodest märkimisväärselt.
 
Kokkuvõttes iseloomustab audiitortegevuse turgu see, et suur turuosa (põhiosa tulust) on koondunud suurte audiitorbüroode kätte, keskmise suurusega audiitorbüroosid on vähe, samas on palju n-ö üksinda tegutsevaid audiitoreid. Tulude koondumine suurte büroode kätte on tingitud ka sellest, et suured ettevõtted, mis on suurima auditi eelarvega, valivad üldjuhul endale audiitori suurte audiitorbüroode hulgast.
 

Majanduslanguse mõju audiitortegevusele

Audiitorbüroodele tähendab majanduslangus suuremat konkurentsi klientide pärast ja tulude vähenemist. Mitmed suured (BIG 4) audiitorbürood on tulude vähenemise vastuseks juba vähendanud töötajate arvu. Kui aasta tagasi olid suurte ja keskmiste büroode ettevõttele tehtud auditite maksumuste pakkumiste vahe peaaegu kahekordne, siis nüüdseks on see erinevus juba vähenenud. Suurte büroode puhul on kaks asjaolu, mis muudavad nende hinna võrreldes keskmise suurusega büroodega kõrgemaks. Esiteks audiitorbüroode võrgustiku ette antud ühine auditi metoodika, mis on välja töötatud ennekõike silmas pidades suuri ettevõtteid. Eestis on aga ettevõtted valdavalt keskmise või väikese suurusega, mis tähendab suurtele audiitorbüroole mitmeid kohustuslikke audititoiminguid, mis ei pruugi Eesti ettevõtete suurust arvestades olla alati asjakohased. Teiseks on kliendid valmis täiendavalt maksma tuntud kaubamärgi eest ehk klient arvestab, et BIG4 audiitorbüroo on lihtsalt kallim.
 
Ettevõtete soov leida odavamat alternatiivi on suunanud keskmise suurusega ettevõtete pilgud suurtelt audiitorbüroodelt keskmise suurusega büroodele. Kuigi lähiaastatel võib toimuda mõningane audituru ümberjagamine, ei ole tõenäoliselt muutused põhigruppide vahel väga suured. Põhjuseks asjaolud, et suured ettevõtted otsivad odavamat alternatiivi suurte audiitorbüroode hulgast. Sageli on väliskapitalil põhinev kontsern audiitorfirma kindlaks määranud ja seda muuta ei lubata. Audiitorbüroo vahetamine on keskmise suurusega ettevõtte jaoks probleemne, sest kui soovitakse leida partnerit keskmise suurusega audiitorbüroode hulgast, ei ole, nagu eelnevalt esitatud andmetest selgus, Eesti turul väga suurt valikut. Võimalik, et mõningane muutus leiab aset lähiaastatel. Nõudluse kasv keskmise suurusega audiitorbüroode järele on viimastel aastatel tekitanud juurde uusi kahe vandeaudiitoriga audiitorbüroosid, mis võivad muutuvas turusituatsioonis kasvada keskmise suurusega audiitorbürooks.
 
Majandusraskused tähendavad audiitoritele ka rohkem tööd, kuna riskid ettevõtetes suurenevad. Näiteks seisvad varud, raskesti laekuvad nõuded, varade väärtuse langused muudavad töö audiitori jaoks keerulisemaks. Kuna auditi eelarvet tõenäoliselt lähiaastatel eriti tõsta ei saa, siis tähendab majanduslangus audiitoritele järgnevatel aastatel rohkem tööd väheneva auditieelarvega.
 
Samas on audiitorkontroll seadusega pandud kohustus, mis tähendab, et väga olulist klientide arvu vähenemist ette näha ei ole ja seetõttu pole ka audiitorbüroode massilist kadumist ette näha.
 
Auditi eelarved võivad tõenäoliselt hakata kasvama paari aasta pärast, kui jõustuvad audiitortegevuse seaduse rangematest nõudmistest audiitori tööle ja on selge, kuivõrd palju väheneb uuest seadusest tulenevalt vandeaudiitorite arv.

Uue audiitortegevuse seaduse muutuse mõju

Riigikogus on menetluses uus audiitortegevuse seadus. Uue seadusega on kavandatud minna üle kahe aasta jooksul seni kehtivalt Eesti auditeerimiseeskirjalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Ennekõike puudutab see muudatus väiksemaid ja keskmisi audiitorbüroosid, kuna suurtes audiitorbüroodes on rahvusvahelised auditeerimise standardid juba kasutusel. Rahvusvahelised standardid seavad mahukamad nõudmised audiitori töö dokumenteerimisele, mis omakorda tähendab, et suurte ja väikeste audiitorbüroode auditi maksumuse erinevus peaks vähenema ja auditi maksumus väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks suurenema. Kuna lisaks kavandatakse uue seadusega senisest oluliselt rangemat kontrolli audiitorite töö kvaliteedi üle (eelnõu seletuskirja kohaselt peaks audiitor sattuma kvaliteedikontrolli iga 4-5 aasta tagant) ja suurenevad trahvid eksimuste korral, oleks audiitorbürool lühinägelik mitte järgida standarditega paika pandud reegleid.
 
Rangematele kvaliteedinõuetele vastamiseks oleks mõistlik üksinda tegutsevatel audiitoritel lähiaastatel ühineda ja jõud koondada. Üksi on raske kogu audiitorbüroolt rahvusvaheliste auditeerimise standarditega nõutavat kvaliteedisüsteemi üles ehitada ja mitmekesi oleks seda lihtsam teha. Samas uurides audiitorite käest nende kavatsusi, on paljud vandeaudiitorid siiski otsustanud üksi jätkata. Eks aeg näitab, kas hakkab toimuma mõningane keskmise suurusega audiitorbüroode arvu kasv või mitte.
 
Seaduse muudatustega kaasneb ka vandeaudiitorite uus atesteerimine. Kõik vandeaudiitorid peavad läbima testi, millega näitavad oma teadmisi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite alal. Kuigi enne testi on kavas mahukad koolitused audiitoritele, prognoosivad seaduse eelnõu koostajad, et audiitorite arv väheneb veerandi võrra (praeguselt 360 vandeaudiitorilt  275-le).  See tähendab, et natuke läheb paigast ära audiitortegevuse turul tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel, mis võib viia mõningasele auditi maksumuse tõusule. Samas mõjutab see hinnatõusu muudatus pigem taas väikseid ettevõtteid, kuna tõenäoliselt on loobujad pigem üksinda tegutsevad vandeaudiitorid.

Eesti audiitortegevuse turgu ootavad ees olulised muutused ja huvitavad ajad. Palju sõltub audiitortegevuse turul toimuv sellest, kuidas õnnestub uue audiitortegevuse seaduse ellurakendamine. Ettevõtetel on võimalus tõenäoliselt saada praegu väga mõistliku hinnaga auditipakkumisi. Samas peavad ettevõtted arvestama audiitorite hinda väga alla surudes, nii nagu praegu ehituses, et väga odav töö maksumus võib tuua kaasa hiljem vajakajäämised loodetud töö kvaliteedis.
 
Artikkel avaldatud ajakirjas "Raamatupidamisuudised" nr 7. 2009  http://www.rup.ee/

Copyright 2010, Baker Tilly Baltics