Kontakt
+372 654 4525
E btb@btb.ee
Tallinna kontor
Tornimäe tn 5, Tallinn 10145
Vaata asukohta kaardilt
Tartu kontor
Sõbra 12-4, Tartu 50107
Vaata asukohta kaardilt
Võta ühendust

Artiklid ja uudised auditi, nõustamise ning raamatupidamise teemadel

Mida peaksid ettevõtjad teadma uuest audiitortegevuse seadusest?

Märts 2010, Toomas Prükk

 

8. märtsil 2010 jõustus uus audiitortegevuse seadus. Olgugi, et antud seadus reguleerib ennekõike vandeaudiitorite tegevust, leiab sellest ka terve rea muudatusi, mis mõjutavad enamikke ettevõtteid Eestis.

Peamine põhjus, miks uue audiitortegevuse seadusega peaksid olema kursis ettevõtjad laiemalt, on asjaolu, et sellesse on koondatud erinevad nõuded, mis reguleerivad audiitorkontrolli ja mis varem olid laiali erinevates seadustes.

Ülevaatus

Uue audiitortegevuse seadusega võetakse kasutusele uus audiitorteenuse mõiste – ülevaatus. Kuigi nii audit kui ülevaatus on mõlemad kindlustandvad audiitorteenused, on ülevaatus vähem põhjalik kui audit, mistõttu pakub ta avalikkusele väiksemat kindlustunnet. See tähendab, et kui audit annab vastuse küsimusele, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige (nn positiivne kinnitus),  siis ülevaatuse tulemusel kinnitab audiitor, et töö käigus ei leitud asjaolusid, mis paneks arvama, et raamatupidamise aastaaruanne ei ole olulises osas õige (nn tagurpidine kinnitus).

Erinevalt auditist ei testita ülevaatuse puhul nii põhjalikult raamatupidamises kajastatud andmeid ning raamatupidamise aastaaruande koostamise kontrollprotseduure. Ülevaatus piirdub raamatupidamise aastaaruandes kajastatud saldode analüütilise testimise ja võtmeisikute intervjueerimisega.

Tulenevalt töö iseloomust ja läbiviimiseks kuluva aja hulgast maksab ülevaatus ettevõttele ka vähem kui audit.

Uued piirmäärad

Ühe suurema muudatusena ettevõtete jaoks tõstab uus audiitortegevuse seadus oluliselt piirmäärasid, mille alusel määratakse auditi kohustuslikkus. Selle tulemusel väheneb uuest aastast nende ettevõtete arv, kes on seaduse järgi auditikohustuslased. Osad ettevõtted saavad aga õiguse senise auditi asemel teostada oma raamatupidamise aastaaruandele ülevaatus.

Sarnaselt seni kehtinud korrale, sõltub ka uue seaduse järgi kindlustandva audiitorteenuse läbiviimise kohustus kolmest näitajast: aruandeaasta müügitulust (või tulust nendel raamatupidamiskohustuslastel, kes pole äriühingud), varade saldost bilansipäeva seisuga ja keskmisest töötajate arvust aruandeaastal. 

Audit tuleb teostada juhul, kui:

a)      vähemalt kaks kolmest aruandeaasta näitajast ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

31 293 200

15 646 600

30

 

või kui

b)      vähemalt üks kolmest aruandeaasta näitajast ületab alljärgnevaid tingimusi:

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

93 879 600

46 939 800

90

 

Hoolimata eelpool nimetatud tingimustest on audit kohustuslik kõigile aktsiaseltsidele, riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sihtasutustele ja riigieelarvest eraldist saavatele erakondadele. 

Kui seni kehtinud äriseadustiku järgi pidi audiitor olema ka igal osaühingul, mille osakapital ületas 400 000 krooni, siis jõustunud audiitortegevuse seadusega muudetud äriseadustiku kohaselt sätestatakse osaühingu raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus üksnes audiitortegevuse seaduses või osaühingu põhikirjas.

Sama kehtib tulundusühistutele, kelle raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus ei sõltu enam tulundusühistu osakapitali suurusest, vaid üksnes audiitortegevuse seaduse nõuetest või tulundusühistu põhikirjast.

Olles välja selgitanud, et ettevõtte näitajad ei vasta auditi kohustuslikkuse tingimustele, tuleks veenduda, kas ettevõttel on kohustus läbi viia ülevaatus.

Ülevaatus tuleb teostada juhul, kui

a)      vähemalt kaks kolmest aruandeaasta näitajast ületavad alljärgnevaid tingimusi:

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

15 646 600

7 823 300

15

 

või kui

b)      vähemalt üks kolmest aruandeaasta näitajast ületab alljärgnevaid tingimusi:

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

46 939 800

23 469 900

45

 

Kontsernid peavad auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse määramisel lähtuma konsolideeritud näitajatest.

Uus seadus jätab võimaluse asendada kohustuslik ülevaatus auditiga, juhul kui ettevõtte omanikud on huvitatud põhjalikuma kindlustunde saamisest. Samuti pole auditit või ülevaatust keelatud läbi viia neil ettevõtetel, kes eeltoodud piirmäärade järgi seda tegema ei peaks.

Uued piirmäärad jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril, hakates kehtima majandusaasta aruannete aruandeperioodide kohta, mis algavad 2010. aasta 1. jaanuaril või hiljem. 

Enne 2010. aasta 1. jaanuari alanud majandusaastate puhul kehtib kord, mille järgi on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslastele, kellel vähemalt kaks järgnevalt toodud kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad:

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

10 013 824

5 006 912

10

 

Avaliku huvi üksus

Uue mõistena on audiitortegevuse seaduses määratletud avaliku huvi üksus. Tegu on selliste juriidiliste isikutega, mille tegevuse jätkusuutlikkus, stabiilsus ja läbipaistvus pakub avalikku huvi. Nii langevad seaduse järgi avaliku huvi üksuse määratluse alla väärtpaberiturul noteeritud ettevõtted, krediidiasutused ja kindlustusandjad.

Lisaks eelpool nimetatutele, on avaliku huvi üksused ka need juriidilised isikud, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi (kontsernide puhul lähtutakse konsolideeritud näitajatest):

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

1 032 675 600

516 337 800

1 000

  

Kolmandaks on avaliku huvi üksused need äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud või muud isikud, mille üle omab kontrolli või valitsevat mõju avaliku sektori üksus (Eesti Vabariik avalik-õigusliku juriidilise isikuna, riigiraamatupidamiskohustuslane, riigi tulundusasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja muud seaduses loetletud avaliku sektoriga seotud isikud) ning mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületavad alljärgnevaid tingimusi (kontsernide puhul lähtutakse konsolideeritud näitajatest):

Müügitulu

EEK

Varad kokku

EEK

Töötajate arv

Nõukogu liikmete arv

219 052 400

109 526 200

200

8

 

Avaliku huvi üksusena määratlemine toob kaasa auditikomitee moodustamise kohustuse. Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Auditikomitees peab olema vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt kaks peavad olema arvestuse, rahanduse või õiguse asjatundjad. Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi ning vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele audiitortegevuse seaduse nõuetele.

Muuhulgas on auditikomitee kohustuseks anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid vandeaudiitori nimetamisel ja tagasikutsumisel ning probleemide ja ebatõhususe vältimisel või kõrvaldamisel organisatsioonis. 

Auditikomitee moodustamise kohustus jõustub väärtpaberiturul noteeritud ettevõtetele, krediidiasutustele ja kindlustusandjatele 2010. aasta 1. juulil ning teistele eelpool nimetatud juriidilistele isikutele 2011. aasta 1. jaanuaril.

Seadus kehtestab lisanõuded ka avaliku huvi üksuse vandeaudiitoritele. Nii võib sama vandeaudiitor olla avaliku huvi üksuse auditi või ülevaatuse teostamisel vandeaudiitori aruande allkirjastajaks kuni seitsmel järjestikusel aastal. Vandeaudiitor võib jätkata avaliku huvi üksuse auditi või ülevaatuse teostamist pärast kahe aasta möödumist audiitorteenuse osutamise kliendilepingu lõppemisest või ülesütlemisest. Nimetatud rotatsiooninõue ei eelda automaatselt audiitorühingu vahetamist – samast audiitorühingust võib vahepealsel ajal mõni teine vandeaudiitor auditi või ülevaatuse teostada ja vandeaudiitori aruande allkirjastada. Lisaks ei ole lubatud avaliku huvi üksuse vandeaudiitorit valida selle üksuse juhatuse liikmeks enne kahe aasta möödumist audiitorteenuse osutamise kliendilepingu lõppemisest või ülesütlemisest.

Kliendileping audiitorteenuse osutamiseks

Sarnaselt seni kehtinud seadusele reguleerib ka uus audiitortegevuse seadus nõudeid kliendi ja audiitorettevõtja vahel sõlmitavale lepingule. Kuid ka siin on toimunud teatud muudatusi.

Vastavalt uuele audiitortegevuse seadusele tuleb kliendileping sõlmida kirjalikus vormis ja selles peab olema kokku lepitud vähemalt:

  • audiitorteenuses (näiteks audit, ülevaatus või mõni muu vandeaudiitori kutseteenus) ja selle objektis (näiteks raamatupidamise aastaaruanne);
  • audiitorteenuse osutamise eeldatavas ajalises kestuses tundides;
  • vandeaudiitori aruande või tema kutsetegevuse muu aruande allkirjastajas;
  • kontserni olemasolul kontserni audiitorettevõtjas ja raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustusega kontserni üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas;
  • audiitorteenuse osutamise tasu suuruses ja tasumise korras.

Kliendilepingule kohaldatakse võlaõigusseadust, arvestades audiitortegevuse seaduses toodud erisusi. Üheks olulisemaks erinevuseks on kliendilepingu ülesütlemise regulatsioon. Vastavalt audiitortegevuse seadusele võib vandeaudiitor ennast taandada või saab teda tagasi kutsuda üksnes mõjuvatel põhjustel. Võlaõigusseaduses sätestatakse aga üldregulatsioonina, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Sealjuures ei saa mõjuvaks põhjuseks kliendilepingu ülesütlemisel olla arvamuste lahknevus raamatupidamise või vandeaudiitori tegevusega seotud teemade käsitlemisel. Ühtlasi lasub kliendil kohustus tasuda audiitorettevõtjale viivitamata kõigi kliendilepingus kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne kliendilepingu ülesütlemist.

Seaduse järgi ei või kliendilepingu tasu olla sõltuvuses muude teenuste, kaupade või hüvede pakkumisest ega olla sõltuv tingimustest, mis võiksid kahjustada vandeaudiitori käitumist kutsetegevuses. Kliendilepingu tasu lepitakse kokku kindlaksmääratud lõppsummana, tunnihinnana või nende kombinatsioonina.

Enne 8. märtsi 2010 sõlmitud kliendilepingud peavad olema uute nõuetega kooskõlla viidud hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks.

Täiendavalt kehtestab audiitortegevuse seadus, et auditi ja ülevaatuse korral on kliendi kõik juhatuse liikmed kohustatud enne vandeaudiitori aruannet kinnitama oma vastutust ehk allkirjastama juhtkonna esitiskirja (tuntud ka juhtkonna kinnituskirja nime all). Juhtkonna esitiskirjaga kinnitavad juhatuse liikmed oma vastutust raamatupidamise korraldamise eest ning asjaolu, et kogu neile teadaolev info, mis on vajalik vandeaudiitorile tema töö tegemiseks, on vandeaudiitorile edastatud. Juhtkonna esitiskiri aitab vältida hilisemaid õiguslikke vaidlusi vandeaudiitori rolli üle auditi või ülevaatuse teenust osutades.

Mis saab senistest vannutatud audiitoritest?

Kutsetunnistusega audiitorid, keda igapäevases kõnepruugis ka vannutatud audiitoriteks kutsuti, saavad ka pärast 8. märtsi 2010 oma tegevust jätkata, seda nüüd juba vandeaudiitori nime all.

Tekkinud olukorda tuleb aga vaadata kui üleminekuperioodi. Uue audiitortegevuse seaduse vastuvõtmise üheks peamiseks ajendiks oli tõsta nõudmisi vandeaudiitoritele ning ühtlustada vandeaudiitorite taset. Sellest tulenevalt tuleb kõigil varasema seaduse järgi kutsetunnistuse saanud audiitoritel sooritada uuesti kutseeksami vandeaudiitori eriosa. Viimane kätkeb endas peamiselt küsimusi Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) poolt kinnitatud rahvusvaheliste standardite kohta. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite järgi on Eestis auditeid teostanud kõik kõrgemaid kvaliteedistandardeid täitvad audiitorid juba aastaid, kuid uue seaduse järgi muutub nimetatud standardite järgimine kohustuslikuks kõigile vandeaudiitoritele.

Need tänased vandeaudiitorid, kes ei ole sooritanud kutseeksami vandeaudiitori eriosa 2010. aasta 31. detsembriks, ei tohi alates 2011. aasta 1. jaanuarist enam osutada selliseid audiitorteenuseid nagu audit, tehingute seaduslikkuse kontroll ning tehingute seaduslikkuse kokkuleppeline kontroll. Seega toob uus audiitortegevuse seadus kaasa ka mõningase vandeaudiitorite arvu vähenemise alates 2011. aastast.

 

Toomas Prükk

Audiitorühing Baker Tilly Baltics partner

 

Artikkel avaldatud infoportaalis www. raamatupidaja.ee

Copyright 2010, Baker Tilly Baltics